2.1 Lood elust enesest. ESIMENE LUGU: TÖÖÕNNETUS

 II osa Lootus sureb viimasena ehk pääsemine

Mari ei teadnud, et tööõnnetuse korral, kui sa jääd selle tõttu ilma oma sissetulekust on  õigus nõuda kahjuhüvitist. 

Siinkohal tekib küsimus kui paljud üldse teavad oma õigusi tööõnnetuse korral ja kes peaks neid inimesele selgitama? Kust peaks niigi traumeeritud ja mures inimene teavet oma õiguste kohta saama?

Õnneks oli saatusel Mari jaoks varuks  ka  midagi head ja lootustandvat. Tänu oma väga headele tuttavatele jõudis ta oma murega Eesti Kutsehaigete Liidu poole, kus talle selgitati tema õigusi ja võimalusi.

Mari pöördus tööandja poole tervisekahju hüvitise nõudega tööõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Mari oli optimist ja lootis, et saab tööandjaga kindlasti kokkuleppele.

Kuid kahjuks kehtib väga paljude tööandjate puhul rusikareegel – ole sa varasemalt nii hinnatud ja hea töötaja kuitahes, kui sa enam töötada ei saa siis mingit heatahtlikust ära enam looda. Tööandja keeldus maksmast.

Järgmine samm on oma õigusi nõuda kohtu kaudu. Maril, kes polnud elus kordagi kohtutega tegelenud, olid esialgu väga suured kahtlused, kuna puudus ju sissetulek, millega tasuda kohtukulud. Siinkohal tuleb Marile au anda, et ta oli valmis lõpuni oma õigusi kaitsma ja otsustas alustada kohtuteed, lootuses, et kohtuotsus tuleb tema jaoks positiivne.

Kohtutee kestis ligi kolm aastat, kuid lõpuks oli ka kohtuotsus Mari jaoks positiivne. Mari on siiani tänulik Kutsehaigete Liidu abile ja toetusele tema ränkraskel „Kolgata teel“

1. Selle loo üldistuseks tahaks välja tuua mõned olulised punktid, mida peaks iga inimene teadma ja jälgima:      Kui sinuga juhtub töökeskkonnas õnnetus ja sa saad vigastada mine kindlasti arsti juurde, kas EMO-sse või perearstile
2.  Kontrolli, et saadud vigastus läheks kirja tööõnnetusena – mõnikord võib esialgu ka tühisena tunduv vigastus anda hiljem tõsise tervisekahjustuse.
3. Ära jää oma murega üksi – kahjuhüvitise nõude esitamisel saad abi Eesti Kutsehaigete Liidult.

Lõpetuseks Mari näitele tahaks öelda, et kohtusse pöördumine on tõesti viimane võimalus. Oleks ju mõlemale poolele kasulikum jõuda omavahel ise kokkuleppele ilma kohtuuksi kulutamata. Kahjuks on paljud asutused seda meelt et ennem maksavad kuulsatele advokaatidele kopsakat esindustasu, kui oma pikaaegsele heale töötajale hüvitist.

Seda enam teeb südame soojaks suhtlemine nende tööandjatega, kes hindavad vääriliselt oma töötajaid ning aktsepteerivad töötajaga juhtunud tööst põhjustatud tervisekahjustusi ja lepivad kokku edasistes võimalustes -  kas kompenseerivad sissetuleku osa või leiavad töötajale tema võimetekohase töö pärast juhtunud tervisekahjustust.