2.2 Lood elust enesest. TEINE LUGU: KUTSEHAIGUS ON AGA TÖÖVÕIME VÄHENENUD EI OLE.

 

                    I osa Kaotad tervise- kaotad kõik

Juhan on tavaline eesti mees, tegi kõvasti tööd ja arstide ukse taha eriti ei kippunud. Tema töö oli füüsiliselt raske, kuid ca 40 aasta jooksul oli ta sellega hästi toime tulnud. Nüüd aga hakkasid märku andma tõsisemad tervisemured, mis takistasid edasi töötamist.

Juhanil oli väga hea perearst, kes oskas teda suunata tervisekontrolliks Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse.

Siinkohal peab mainima, et enamasti perearstid seda suunamist ei paku ja kui inimene ise ei tea küsida siis jääbki kutsehaigus diagnoosimata.

Tallinnas teostati põhjalikud uuringud ja ekspertarstidest koosnev komisjon diagnoosis kutsehaiguse. Juhanil soovitati pöörduda Töötukassasse töövõimet hindama.

Seadusekuuleliku kodanikuna täitis ta ekspertarsti poolt antud nõuandeid ja täitis Töötukassas taotluse töövõime hindamiseks. Suur oli aga Juhani üllatus, kui Töötukassa otsusel oli kirjas, et ta on täiesti töövõimeline ja õigust töövõimetoetusele ei teki. Ometi olid ju Tallinna töötervishoiuarstid leidnud tõsiseid tervisekahjustusi ja soovitanud lõpetada töötamise rasket füüsilist pingutust nõudval töökohal.

Juhan oli täiesti nõutu, mida edasi teha? Kuidas kindlustada endale ja perele mingigi sissetulek? 

Juhan otsustas, et ega midagi muud üle ei jää kui jätkata töötamist samal töökohal. Kuigi tervisemured andsid ennast pidevalt tunda ei olnud tal muud võimalust kui edasi töötada. Pensionini oli veel mõned aastad aega ja kes teda selles vanuses oleks kuhugi kergema töö peale võtnud. Pealegi puudusid tal arvutikasutamise oskused aga tänapäeval kõik kergemad tööd nõuavad ka arvutikasutamist.

Hambad ristis ja pidevate tervisehädadega võideldes töötas Juhan samal töökohal edasi. Kuid kahe aasta pärast läks olukord ikka väga hulluks ja Juhan otsustas uuesti esitada taotluse töövõime hindamiseks.

Ja ikka sama lugu – otsusel kirjas et töövõimeline.

Selleks ajaks oli Juhani tervis aga juba nii halb, et ta esitas avalduse omal soovil töölepingu lõpetamiseks. Mingit sissetulekut Juhanil  nüüd ei olnud, kuid ta oli kuulnud võimalusest ennetähtaegsele vanaduspensionile. Juhan esitas avalduse Sotsiaalkindlustusametile ja saigi pensionile, kuid tema igakuuline vanaduspension vähenes 14,4% võrra. ( 36 kuud varem pensionile:  üks kuu  vähendab pensioni 0,4% seega 36 x0,4%).

Juhan oli väga nördinud ja vihane, ta oli pikka aega teinud rasket tööd, kaotanud oma tervise ja sissetuleku ning nüüd võetakse ka pensionit väiksemaks.

Ükskord kui Juhan oma muret sõbrale kurtis, soovitas üks muret kuulnud inimene tal pöörduda Kutsehaigete Liitu.

Juhan oli juba igasuguse lootuse kaotanud aga mõtles, et hullemaks enam minna ei saa ja otsustas siiski veel proovida.