Kaua sa jaksad peaga vastu seina joosta?
Just selline tunne on meil viimane poolteist kuud olnud, et kogu aeg jooksed täiest jõust vastu seina, aga kasu sellest pole. Pigem saad ise endale peavalu.
Viimasel ajal on kuhjunud suur hunnik probleeme, mis kuidagi ei taha lahendust leida.
Näiteks:
Täiendavad lisakulutused kõrvalisele hooldusele.
Nimelt oleme rääkinud kutsehaigete lisakulutustest ja sealhulgas ka kulutustest kõrvalisele hooldusele. Samuti soovitanud kutsehaigetel, kellel tõesti on silmaga näha, et vajavad kõrvalist abi,esitada taotlus täiendava hüvitise saamiseks.
Kõrvalise hoolduse raames abistatakse füüsilist pingutust nõudvates tegevustes; puude toomisel jne; söögi valmistamisel; koristamisel; pesu pesemisel; enesehooldustoimingutes; toidupoes käimisel ja toidu koju toomisel; vajadusel arsti juurde viimisel ja muudes hädavajalikes toimingutes.
Väga konkreetne selgitus, mis pärineb ühest vastusest, mille ametnik saatis vastuseks kutsehaige pöördumisele. Aga edasi on läheb asi kätte jaburaks, nimelt on samas vastuses välja toodud alljärgnev:
Vanaduspensioniealistel ei ole võimalik eristada eakusest, üldhaigestumisest ja kutsehaigusest tulenevaid piiranguid.
Huvitav, kui muidu saavad arstid väga selgelt välja tuua kutsealase töövõime kaotuse ja üldhaigestumise ulatuse, siis jääb arusaamatuks kuidas nüüd ei saa hinnata, kas kõrvalabi vajadus on tingitud kutsehaiguse diagnoosiga seotud vaevustest või üldhaigestumisest.
Edasi läheb aga asi veelgi jaburamaks, nimelt väidetakse, et puudest tulenevate lisakulude katteks on määratud sotsiaaltoetus.
Selleks et aru saada kuivõrd eluvõõras on väide lisakulude katteks olevast sotsiaaltoetusest toon siinkohal välja ka sotsiaaltoetuse määrad vanaduspensionieas isikule
Sotsiaaltoetuse määrad:
- keskmine puue 12,79 eurot kuus
- raske puue 26,85 eurot kuus
- sügav puue 40,91 eurot kuus
Võin oma kogemuse põhjal öelda, et isegi sügava puude korral ei piisa sellest toetusest vajalike ravimite ostmiseks, ammugi siis veel hooldajale maksmiseks.
Ja et sellest veel on vähe, siis soovitab abivalmis ametnik pöörduda kohaliku omavalitsusüksuse poole, et taotleda hooldajat täisealisele isikule
Ametnik on jätnud aga lisamata, et selline teenus on tasuline. Samuti on siiski paljudel abivajajatel olemas lähedased, kes püüavad töö kõrvalt ka abistamisega toime tulla. Palju lihtsam ja sõbralikum oleks, kui hooldust vajav kutsehaige saaks seadusega ettenähtud kõrvalise hoolduse summa tasuda isikule, kes teda ka tõeliselt hooldab, mitte ei käi vaid kord või paar nädalas juttu rääkimas.
Pidevalt räägivad kõrged riigiametnikud erinevates meediakanalites kuivõrd oluline on, et inimene saaks vanaduspõlves võimalikult kaua elada oma kodus, saades kõrvalist abi ja toetust.
Miks siis ikkagi seda kõrvalist abi ei määrata ja kuidas on kutsehaigel üldse võimalik seda saada kui ekspertarstid ei oska kõrvalabi vajadust hinnata?
