4.2. EDASI MÖÖDA KOLGATA TEED

 

4.2 Mis on heaolupakett?

Meile räägitakse, et püüdke mõelda positiivselt, leidke midagi head ja toredat igas päevas siis on ka tervis ja üldine enesetunne parem!

Usun, et kõik või siis enamus meist tahaks seda nõuannet järgida, kuid kahjuks osutub see järjest keerukamaks.

Uus suur kivirahn Kolgata teel on nn sanatoorne taastusravi ehk siis kompleksne statsionaarne taastusravi. Tundub ju väga lihtne, kui tervisekahjustusega inimesele on ette nähtud statsionaarne või ambulatoorne taastusravi ja raviarst seda kinnitab peaks ju kõik korras olema! Kahjuks on aga järjest enam asutusi, kes leiavad, et tegemist on nn „heaolupaketiga“ ja ei suuda aru saada miks peab tööandja maksma kinni söögi ja ööbimiskulud. 

Huvitav kas keegi neist on proovinud käia statsionaarsel taastusravil ilma söömata ja ööbimiskohata?

Meie igatahes ei oska välja mõelda kuidas see võimalik on! Kui keegi teab võiks jagada kogemusi!

Kurb on kogu selle asja juures veel see, et tööandja on nõus maksma taaskord advokaadile kopsakat tasu, kuid oma endise töötaja tervisemuredest kuulda ei taha.

Kõik endast lugupidavad sanatooriumid on oma nime juba ammu muutnud rahvusvaheliselt kõlavaks SPAAks, kuid raviprotseduurid on endiselt olemas ja järjest paremal tasemel.Ravi on intensiivne, kuni neli raviprotseduuri päevas ja ausalt ma ei kujuta ette kuidas siis veel jõuaks mõelda kojusõidu või näiteks söögitegemise peale.

Ja tegelikult on tööandja  huvides, et kahjuhüvitise saaja tervis püsiks stabiilsena ja ei halveneks, vastasel juhul suureneks ju igakuune hüvitis.

Heaolupakett on nädalavahetuse lõõgastuspakett – mis ei sisalda raviprotseduure.

Ja üks kurbnaljakas juhtum veel antud teema juures – koos statsionaarse taastusraviga kuulub hüvitamisele ka sõidukulu.

Üks asutus leidis aga , et hüvitab sõidukulu raviasutusse, kuid tagasitulekut ei hüvita! 

Imelik, kas siis inimene pidigi sinna elama jääma või siis sai nii terveks et kõndis jalgsi 60 kilomeetrit?

Pane tähele:

1.  Kompleksne statsionaarne taastusravi kuulub hüvitamisele juhul kui see on vajalik Teie kutsehaigusest/tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse raviks.
2.   Tööandjale arve esitamisel tuleb arvele lisada ka raviarsti tõend, milles on välja toodud, et saadud ravi on seotud kutsehaigusest/tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusega.
3. Tööandja hüvitab sõidukulud esitatud kuludokumendi alusel (bussipilet, kütusearve).

Kui tekib probleeme taastusravi või sõidukulude hüvitamisega pöördu Eesti Kutsehaigete Liidu poole.

Kontaktid leiad kodulehelt: https://kutsehaiged.ee/kontakt/;

4. EDASI MÖÖDA KOLGATA TEED

 

4.1. Ei eksi ainult need, kes midagi ei tee.

Kui kutsehaige on oma Kolgata teel jõudnud niikaugele, et tal on tekkinud õigus hüvitist nõuda, siis nüüd läheb lugu veel keerulisemaks.Nimelt selleks, et kahju hüvitamist nõuda peab ju ka kahju suuruse kindlaks tegema, ehk siis välja arvutama. Ennekõike on vaja, et saaks tuvastatud kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud töövõime kaotuse ulatus (protsentides).

Kahjuks tuleb välja, et selle olulise tähtsusega tõendi saamine on äärmiselt vaevarikas nagu võib alljärgnevast loost välja tulla:

Lainel oli tuvastatud Töötukassa otsusega puuduv töövõime ja selleks, et teada saada töövõime kaotuse ulatust tegi ta taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Läks mööda poolteist kuud ootamist ja vastus oligi käes: Ekspertarsti arvamuse kohaselt oli Lainel kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus 40% ja kogu töövõime kaotus 50%.

Kuidas on võimalik, et puuduva töövõimega isikul on kogu töövõime kaotus ainult 50%?

Eksimine on inimlik ja ma olen alati olnud arvamusel, et ei eksi ainult need, kes midagi ei tee! Õnneks oli Lainel tubli nõuandja ja täiendava päringu peale said ka töövõime kaotuse ulatused paika.

Me polekski seda lugu jutuks võtnud, kuid kahjuks tekkis oluline muutus senises tööpraktikas.

Nimelt ei ole enam võimalik taotleda kutsehaiguse kaotuse ulatuse uut ülevaatamist või küsida teise ekspertarsti arvamust. Lihtsalt keegi kuskil otsustas nii ja ongi kõik.

Tegelikult on neid juhtumeid kus korduvpäringu peale on kutsealase töövõime kaotuse ulatus muutunud  olnud eelnevalt päris mitmeid.

Mida peaks nüüd inimene tegema, kui ta leiab, et tema kutsealase töövõime kao ulatust ei ole õigesti hinnatud?  

Ainus võimalus on pöörduda kohtusse, kuid kahjuks on kohtumenetlus väga aeganõudev.

Võib ju küsida, et miks see protsent üldse nii oluline on? Arvutage oma hüvitis täies ulatuses välja ja ongi kõik korras.

Praktikas selline meetod ei toimi. Ükski tööandja ei ole nõus hüvitise maksmist isegi kaaluma, kui ei ole tuvastatud töövõime kaotuse ulatust kutsehaiguse tõttu.

Siiski usume, et saame koostöös ametnikega selle kivirahnu teelt eest ja põhjendatud korduvpäringud saavad taas rohelise tule.

Kindlasti anname sellest ka blogis teada!