laupäev, 18. märts 2023

3.3. TILK METT TÕRVAPOTIS

 


Väljas kisub vägisi kevadeks ja õnneks on ka meil mille üle rõõmustada. Need on tõesti väikesed võidud üleüldises võitluses, aga seda enam teevad südame soojaks.

Nimelt on kahjuhüvitise taotlemisel enamasti asutustel kombeks võtta esindajaks nimekas vandeadvokaat ja maksta talle kopsakat honorari, selle asemel, et näidata üles hoolivust oma endise töötaja suhtes. Lõppkokkuvõttes tuleks ehk mõnikord isegi odavam maksta igakuulist hüvitist kui kohtukulusid, viiviseid, moraalset kahju ja veel ka hüvitist.

Ja siis on eriti tore kui leiad selle tilga mett, mis päeva magusaks teeb!

Nimelt, kui satud kokku tööandjaga, kes on valmis arutama kahjuhüvitise saaja õigusi ja lõpuks leiabki võimaluse maksta oma endisele töötajale hüvitist. Sel aastal on olnud kolm sellist juhtumit ja tahaks väga neid tööandjaid tunnustada.

Üks võit on meil ka tänu meie koostööpartnerile Unilaw õigusbüroo juristile Mihkel Nukkale. Nimelt jõudis lõpule üks pikk ja keerukas kohtuasi hüvitise nõudes ja tööandjat kohustati maksma nii kohtukulud, viivis, mittevaraline kahju kui ka kahjuhüvitis.

Ainult, et kui tilk tõrva rikub meepoti, siis kas tilk mett teeb tõrvapoti maitse paremaks?

Nii väga tahaks loota, et tööandjad hakkavad lõpuks aru saama, et juhul kui nende endisel töötajal on välja kujunenud kutsehaigus, siis see ei ole pelgalt viimaste aastate jooksul tekkinud. Paljud tööandjad leiavad, et kui nad on viimasel ajal oma asutuses oluliselt oma töötingimusi parandanud siis justkui varasemaid raskeid töötingimusi poleks olnudki.

Loodame, et aasta algul kehtima hakanud seadusemuudatus, millega töötervishoiuarstidele on antud suuremad õigused, aitavad varakult avastada ja ka ennetada kutsehaigestumist.

Seega lootusrikkalt kevadele vastu!


pühapäev, 5. märts 2023

3.2 VAHEPALA. TAAS PÄRNUS


 

Kutsehaigete lugudega ei saa veel edasi minna, kuna vahepeal on taas EKHL nõustamispäevad. Nagu ikka tekib palju emotsioone ja mõtteid kui inimestega otse kohtuda.

Kõige suurem mure, mis kõlama jäi on bürokraatiaga toimetulek. Tihtipeale oleneb mõnest üksikust nüansist kas sul jääb alles puude raskusaste või töövõime vähenemine. Samuti on palju asju, mida inimesed ei tea või ei ole julgenud küsida.

Üks sellistest on sotsiaalne rehabilitatsioon. Meie üllatus oli suur kui avastasime, et rehabilitatsiooniteenusele kehtivad eri asutuses erinevad reeglid. Töötukassa lubab rehabilitatsiooniteenust ka töötamise korral, samuti viitab, et puuduva töövõimega tööealine saab rehabilitatsiooni Sotsiaalkindlustusametist ka siis kui ta töötab: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/vahenenud-toovoimega-inimestele/tooalane-rehabilitatsioon;

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel  ei ole otsesõnu välja kirjutatud, mis tingimustele peab puuduva töövõimega vastama kui soovib rehabilitatsiooniplaani: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne-rehabilitatsioon/too-ja-pensioniealiste-sotsiaalne-rehabilitatsioon;

Kuid hiljuti tabas mind suur ebameeldiv üllatus kui puuduva töövõimega inimesele keelduti rehabilitatsiooniteenusest just seetõttu, et ta töötab!

Meie arvasime ikka, et rehabilitatsioon ongi selleks, et naasta tööturule ja tulla oma eluga toime!

Oleme valimiseelsel nädalal kohtunud erinevate erakondade esindajatega ja loodan, et igaüks sai selgust keda valida.

Täna on  valimiste päev. Loodan, et kõik on jõudnud valima ja teevad valiku oma parema äranägemise järgi, mitte aga poliitikute tühje lubadusi kuulates.


Üks aasta blogiga!

  Märkamatult on möödunud aasta meie blogimise algusest! Või siis täpsemalt alustasime 03.01.2023.  Nagu ikka tehakse aasta möödumisel kokku...