3.1. VAHEPALA - KES VÕI MIS ON ON EESTI KUTSEHAIGETE LIIT JA MILLEGA SEAL TEGELDAKSE?

 

Meie lood elust enesest lähevad küll edasi, sest jõudsime alles esimese komistuskivini, ehk siis kutsehaiguse diagnoosimise ja töövõime hindamise juurde, kuid enne kui jätkame lugudega tahaksime veidi ka oma taustast rääkida.

Oleme oma blogis mitmel korral viidanud Kutsehaigete Liidule. Arvame, et peaksime ka täpsemalt selgitama, mis asutus see selline on ja millega seal tegeldakse.

Kutsehaigete Liidu asutajaks olid kolm ettevõtlikku ja tublit eesti meest – Erich Poll; Aleksander Nukka ja Paul Leppoja. Tänu nende eestvedamisele ja entusiasmile koondusid kutsehaiguse või tööõnnetuse diagnoosi saanud isikud ja moodustasid mittetulundusühingu - Eesti Kutsehaigete Liidu.

Selle ühingu peamine eesmärk oli ja on ka praegu aidata inimesi, kes on saanud töötamisel tervisekahjustuse ja jäänud ilma oma sissetulekust.

Ma isegi ei oska ette kujutada kui raske neil võis algusaastatel olla – kõik tuli ju algusest peale endale selgeks teha, kuidas arvestada hüvitist, millistest õigusaktidest lähtuda jne. Siinkohal peab ära märkima, et mitte kellelgi neist ei olnud kõrgharidust, ega ka juriidilisest haridust või vastavaid teadmisi. Kõike tehti oma kogemustele lähtudes ja parema äranägemise järgi, tihti ka näpuga seadustest järge ajades ja ametiasutuste uksi kulutades.

 Kutsehaigete Liidu pikaaegse juhatuse esimehe Aino Muru juhtimisel kujunes asutusest paik kus tõeliselt hooliti inimesest ja aidati hädasolijat. Aino kohta öeldi tihtipeale „ ema Teresa“ – suure südame ja hea huumorisoonega naine!

Suur ja sügav kummardus ja tänu Teile!

Praeguseks kuulub Eesti Kutsehaigete Liitu viisteist maakondlikku ühingut. Liidu juhatuses on kuus liiget.

Eesti Kutsehaigete Liidu priorideedid on:

1.  tõsta inimeste teadlikkust oma õiguste ja kohustuste suhtes;
2.  teha ettepanekuid ja rääkida kaasa õigusloomes;
3.  juriidiline ja sotsiaalne nõustamine.

2.3 Lood elust enesest. KOLMAS LUGU: BÜROKRAATIAGA KIMPUS

 

II osa Ametnik teab kõike

Tore ja lahke Töötukassa konsultant, kes oli Lainega juba pikka aega tegelenud nullis tema lootused üheainsa lausega: Kui saad töövõimetoetust ei ole õigust kahjuhüvitisele.

Laine püüdis küll seletada, et tema sai sellest infovoldikust teisiti aru, kuid ametnik jäi endale kindlaks: Tema teab täpselt et kahele hüvitisele korraga õigust ei ole! Ja infovoldikut lugema- vaatama ei vaevunud.

Ja taas tundis Laine ennast mõttetu ja kasutu asotsiaalina, kes tahab ainult hüvitistest riigi kulul ära elada ja ise tööd otsida/teha ei viitsi. Aga Laine oleks heameelega  töötanud, kui tervis võimaldaks. Tegelikult oli ta ju töötanud pikka aega ja just selle pikaaegse kohusetruu töötamise tõttu oma tervisest ilma jäänud.

Tekib küsimus, miks ametnik ei vaevunud põhjalikumalt uurima, keegi meist ei ole kõiketeadja.

Siinkohal on paljud kutsehaiged alla andnud – KUI JUBA AMETNIK NII ÜTLEB, SIIS EI OLE JU MÕTET EDASI UURIDA, MUIDU VÕETAKSE VEEL SEE PISKU TÖÖVÕIMETOETUS KA ÄRA.

Õnneks oli Laine palju sihikindlam ja pimesi ametniku iga sõna kullana ei võtnud. Ta läks koju, nuttis paar peatäit – võttis unerohtu ja läks magama -  eks hommik ole ikka õhtust targem.

Hommikul uuesti infovoldikut lugedes tundus, et siiski oli temal õigus.

Nüüd pöördus Laine oma murega juba Eesti Kutsehaigete Liidu poole (andmed infovoldikul).

Siinkohal jääb ka Laine lugu pooleli, sest hüvitise saamiseni on veel pikk ja raske tee minna, aga sellest juba edaspidi.

Küsimus:

1. Kes peaks koolitama ametnikke ja perearste, et tõsta nende teadlikkust kutsehaigusest tingitud töövõime kaotanud isikute õiguste suhtes? 

    Loo moraal:

1.  Ole järjekindel; ametniku eitava vastuse korral küsi seaduslikku poõhjendust keeldumisele - palu põhjendus saata kirjalikult !

2. Kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral on õigus nii töövõimetoetusele või vanaduspensionile kui ka kahjuhüvitisele. 

3. Töövõimetoetust maksab Töötukassa, kahjuhüvitist aga asutus, kus töötamine põhjustas kutsehaigestumise (kui asutus on likvideeritud siis Sotsiaalkindlustusamet).

Täpsemat infot kahjuhüvitise kohta saad lugeda Eesti Kutsehaigete Liidu kodulehelt: https://kutsehaiged.ee/misonkutsehaigus/infovoldikud/; 

                 

 

2.3. Lood elust enesest. KOLMAS LUGU: BÜROKRAATIAGA KIMPUS.

 

            

I osa  Järjekindlus viib sihile

Laine lugu on eriti kummaline. Ta töötas tehases liinitöölisena – rasket füüsilist tööd ei olnud, kuid ühetoonilised monotoonsed liigutused mõjusid randmetele ja õlavöötmele. Käte valude tõttu oli ta tihti haiguslehel ja lõpuks vabastas tööandja Laine töölt tervislikel põhjustel.

Lainel oli töötervishoiuarst varasemalt diagnoosinud tööst põhjustatud haigestumise. Laine sai küll töötuskindlustushüvitist, kuid mida aeg edasi seda selgemaks sai, et sobivat töökohta on väga raske leida.

Töötukassas oli Lainel väga tore konsultant, kelle abiga ta täitis ja esitas töövõime hindamise taotluse ja tal tuvastati osaline töövõime. Töövõimetoetus oli nüüd ainus sissetulek ja see oli täpselt selline, et sellega ei ela ega ka sure. Ka ei olnud vaatamata töötamise lõpetamisele tervisemured kuhugi kadunud, käed valutasid ikka endiselt.

Suures mures oma tumeda tuleviku pärast hakkas Laine uuesti oma pabereid üle vaatama. Ja oh imet – Tööst põhjustatud haigestumise teatisel oli tegelikult kirjas, et teda oodatakse korduvläbivaatusele aasta möödumisel.

Siinkohal tahaks rõhutada, et perearst või -õde näeb ju ka kui nende patsienti on tagasi kutsutud. Miks ei kasutada e-riigi võimalusi, et oleks teavitussüsteem kui tuleb korduvläbivaatuse aeg. Seda enam, et sõeluuringute puhul ju kasutatakse sarnast süsteemi.

Eelmisest käigust töötervishoiuarstile oli küll rohkem kui aasta möödas, kuid Laine otsustas siiski saatekirja küsida ja uuesti läbivaatusele minna.

Niisiis sättis Laine sammud perearstile, kuigi ta kartis juba ette, et saatekirja saamine läheb keeruliseks. Ja nii juhuski -  arst ei saanud kuidagi aru, miks tal on vaja minna töötervishoiuarstile, kui ta ei tööta ja saab töövõimetoetust. Mis mõtet on ilmaasjata kulutada haigekassa raha?

Laine tundis ennast juba täiesti kasutu asotsiaalina kes ainult kurnab riigi tervishoiusüsteemi, kuid pärast kõiki neid alandusi oli lõpuks siiski digiloos saatekiri olemas ja nüüd sai ennast vastuvõtule registreerida.

Laine on väga tänulik Põhja-Eesti Regionaalhaigla töötervishoiuarstidele, kes tegelesid temaga väga põhjalikult. Ta oli viis päeva haiglas ja selle ajaga tehti nii palju uuringuid, et terve eelneva elu jooksul polnud teda nii põhjalikult uuritud.

Lõpuks saabus ka otsus – kutsehaigus. Töötervishoiuarst oli Lainele kaasa andnud ka infovoldiku kutsehaige õigustest ja soovitas seda kindlasti lugeda.

Laine sammus juba järgmisel päeval lootusrikkalt Töötukassasse oma konsultandi juurde, et arutada kuidas ta kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitist saaks taotleda.

Nüüd aga sai Laine nagu kapaga külma vett pähe.