2.3. Lood elust enesest. KOLMAS LUGU: BÜROKRAATIAGA KIMPUS.

 

            

I osa  Järjekindlus viib sihile

Laine lugu on eriti kummaline. Ta töötas tehases liinitöölisena – rasket füüsilist tööd ei olnud, kuid ühetoonilised monotoonsed liigutused mõjusid randmetele ja õlavöötmele. Käte valude tõttu oli ta tihti haiguslehel ja lõpuks vabastas tööandja Laine töölt tervislikel põhjustel.

Lainel oli töötervishoiuarst varasemalt diagnoosinud tööst põhjustatud haigestumise. Laine sai küll töötuskindlustushüvitist, kuid mida aeg edasi seda selgemaks sai, et sobivat töökohta on väga raske leida.

Töötukassas oli Lainel väga tore konsultant, kelle abiga ta täitis ja esitas töövõime hindamise taotluse ja tal tuvastati osaline töövõime. Töövõimetoetus oli nüüd ainus sissetulek ja see oli täpselt selline, et sellega ei ela ega ka sure. Ka ei olnud vaatamata töötamise lõpetamisele tervisemured kuhugi kadunud, käed valutasid ikka endiselt.

Suures mures oma tumeda tuleviku pärast hakkas Laine uuesti oma pabereid üle vaatama. Ja oh imet – Tööst põhjustatud haigestumise teatisel oli tegelikult kirjas, et teda oodatakse korduvläbivaatusele aasta möödumisel.

Siinkohal tahaks rõhutada, et perearst või -õde näeb ju ka kui nende patsienti on tagasi kutsutud. Miks ei kasutada e-riigi võimalusi, et oleks teavitussüsteem kui tuleb korduvläbivaatuse aeg. Seda enam, et sõeluuringute puhul ju kasutatakse sarnast süsteemi.

Eelmisest käigust töötervishoiuarstile oli küll rohkem kui aasta möödas, kuid Laine otsustas siiski saatekirja küsida ja uuesti läbivaatusele minna.

Niisiis sättis Laine sammud perearstile, kuigi ta kartis juba ette, et saatekirja saamine läheb keeruliseks. Ja nii juhuski -  arst ei saanud kuidagi aru, miks tal on vaja minna töötervishoiuarstile, kui ta ei tööta ja saab töövõimetoetust. Mis mõtet on ilmaasjata kulutada haigekassa raha?

Laine tundis ennast juba täiesti kasutu asotsiaalina kes ainult kurnab riigi tervishoiusüsteemi, kuid pärast kõiki neid alandusi oli lõpuks siiski digiloos saatekiri olemas ja nüüd sai ennast vastuvõtule registreerida.

Laine on väga tänulik Põhja-Eesti Regionaalhaigla töötervishoiuarstidele, kes tegelesid temaga väga põhjalikult. Ta oli viis päeva haiglas ja selle ajaga tehti nii palju uuringuid, et terve eelneva elu jooksul polnud teda nii põhjalikult uuritud.

Lõpuks saabus ka otsus – kutsehaigus. Töötervishoiuarst oli Lainele kaasa andnud ka infovoldiku kutsehaige õigustest ja soovitas seda kindlasti lugeda.

Laine sammus juba järgmisel päeval lootusrikkalt Töötukassasse oma konsultandi juurde, et arutada kuidas ta kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitist saaks taotleda.

Nüüd aga sai Laine nagu kapaga külma vett pähe.