Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on välja toodud definitsioon: kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Samas seaduses on kirjas, et kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.
Kutsehaigusi diagnoositakse ainult Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja töötervishoiu keskuses (PERH) , mis asub Tallinnas,
Väga ilus ja just nagu selgelt kirjas, kuid kuidas saab töötaja, kellel on näiteks valud õlavöötmes ja randmeliigestes teada kas tal on kutsehaigus? Kas meie ülekoormatud perearstisüsteem on teadlik ja valmis inimesi suunama PERH-i töötervishoiuarstile?
Kahjuks oleme praktikas väga sageli kokku puutunud juhtumitega, kus perearstid ei suuna kutsehaiguskahtlusega patsienti edasi.
Samas võib ka juhtuda nii, et inimene saab suunamiskirja PERH-i töötervishoiuarstile, kuid seal diagnoositakse tööst põhjustatud haigestumine. Mis sel juhul edasi teha?
Kelle poole peaks inimene nüüd pöörduma oma murega?
Selleks, et suudaksime edasisest täit pilti saada, võtame appi erinevad väljamõeldud tegelast ja jälgime nende teekonda kutsehaiguse kahtlustusest kuni hüvitise saamiseni.
NB! Kuigi meie tegelased ei ole konkreetsed inimesed, oleme siin kajastanud ikkagi konkreetseid situatsioone, mis võivad tabada või on tabanud erinevaid inimesi kahjuhüvitise taotlemisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar