KAS KUTSEHAIGUSEID ON OLEMAS?

 

 Viimasel ajal on erinevad ametkonnad tundnud huvi kutsehaigete ja nende käekäigu kohta.

Olime juba päris rõõmsad, et ometi on hakanud midagi liikuma!

Kuid nagu ikka - ette rõõmustada ei tohi! Karm tegelikkus tõi meid kiirelt kahe jalaga maa peale tagasi.

Töökekskonna ohuteguritest põhjustatud haigestumisi diagnoosivad töötervishoiuarstid, kuid viimasel ajal on hakanud ilmnema, et sageli jäetakse kutsehaiguse diagnoos välja panemata.  Meieni jõudnud juhtumite puhul on põhjendatud kutsehaiguse mittediagnoosimist viitega, et selle diagnoosiga ei ole midagi peale hakata, ei saa tööd ega hüvitist.

Huvitav kui ma lähen perearsti juurde ja ta diagnoosib , et mul on COVID, kas saan paluda, et ta ei paneks diagnoosi välja?

Kas ei peaks arst siiski jääma oma liistude juurde ja panema alati diagnoosi välja - see mida inimene sellega peale hakkab, kas ta nõuab hüvitist või ei on juba teiste eriala esindajate pärusmaa.

Tekib küsimus: kas arstid äkki ei tohigi enam kutsehaigusi diagnoosida?

Kui vaadata statistikat siis on meil ju äärmiselt head töötingimused ja kutsehaigestumis peaaegu ei ole - 2023 aastal - 12 

2022 aastal - 21

Kahjuks on tegelik seis palju kurvem. 

Fakt elust enesest: ühe päeva jooksul saime kolm telefonikõnet inimestelt, kes ei teadnud mida nad peaksid edasi tegema. Töötervishoiuarst tõdes, et neil on täiesti olemas kutsehaigused, kuid pole mingit mõtet seda diagnoosi välja panna - sellest tuleb ainult pahandusi, keegi teid enam tööle ei taha!

Aga nendel kolmel inimesel olid tõsised tervisekahjustused, nii hingamisteedel (puidutolmust) kui ka õlavöötme ja alaselja osas seoses sundasendite ja raskuste teisaldamisega.  Kuidas on neil kolmel võimalik edasi seda tööd teha? Kas sama ohuteguriga kokkupuutumisel nende tervis ei halvene enam? Kes vastutab kui pärast jääb tööline täiesti voodihaigeks seoses selgroo kahjustustega(raskuste teisaldamine)?

Meie nõuanne oli siiski uuesti pöörduda töötervishoiuarsti poole ja paluda diagnoos välja panna vastavalt terviseseisundile.

Kas tööst põhjustatud haigestumisega on patsiendil või arstil kergem?

Tööst põhjustatud haigestumisi diagnoositi :

2023 - 38

2022 - 37

Lihtsalt jääbki tunne, et kui ei ole diagnoosi (kutsehaigus) siis pole ka probleemi - ei ole vaja tegelda seaduste väljatöötamisega ega ka töökeskkonna ohutegurite hindamisega. Kutsehaigused ja kutsehaiged kaovad sellisel juhul varem või hiljem ära.

Taas üleskutse kõigile;

Kui Teil või Teie lähedasel on jäetud kutsehaigus diagnoosimata lihtsalt seepärast" et see toob kaasa ainult ebameeldivusi ja pika kohtutee" siis palun võtke meiega ühendust!

Samas kui kellegi on vastuväiteid või hoopis teistsugune arvamus teema kohta, siis ootame ka Teie selgitusi, arvamusi!

Meie andmeid leiad kodulehelt:

https://www.kutsehaiged.ee/;

Päiksekiir postituse lõppu:  pääsesime Paide Arvamusfestivali programmi!!!

Puude taga on inimene

 

 PUUDE RASKUSASTE JA INIMESED

 

Puutume igapäevaselt väga palju kokku ka puuetega inimeste ning nende muredega. Tundub, et ei ametnikud ega ka riik ei saa aru, miks inimene taotleb puude raskusastet. 

See toetus, mida makstakse on nii väike, et selle eest ei saa isegi ühe kuu ravimeid. Seega ei taotle keegi puuet selle rahanatukese pärast, mida  riik maksab. Tegelikult vajavad need inimesed, kes puuet taotlevad sotsiaalteenuseid.

Kahjuks on paljud kohalikud omavalitsused sidunud sotsiaalteenuste saamise puude raskusastme olemasoluga.

Nii ongi inimene lõhkise küna ees! Puuet ei ole - teenust ei saa!

Ega polekski mõtet seda teemat suurelt üles kerida, kuid viimasel ajal toimuv segapuder puude raskusastme tuvastamisel teeb täiesti nõutuks!

Kõige suuremas hädas on inimesed, kes  jõuavad vanaduspensioniikka - eelmine otsus kehtib vanaduspensionieani ja  uue otsusega leitakse, et kõik need hädad, mis varem põhjustasid puude nüüd enam alust puude määramiseks ei anna! 

Kui see on osa kokkuhoiuplaanist siis on midagi küll väga valesti! Mõistus tõrgub aru saamast, kuidas võib kõige haavatavamate inimeste pealt kokku hoida!

Üllatav on ka viimasel ajal puude määramise kiirus - konkreetne juhus:

Anni (vanaduspensionieas) on esitanud kaks kuud tagasi puude taotluse - sai eitava vastuse, kuigi tema tervis on kehv ja vajab kõrvalabi.

Nüüd on Anni käinud vahepeal arsti juures, samuti uurinud kuidas ja mida taotlusele kirjutada. Laupäeva õhtul teeb Anni koos tütrega uue taotluse - ja oh imet! Teisipäeva hommikul kell 10.57 on juba vastus olemas! Ainult ühe tööpäevaga on puude raskusaste määratud, kuigi Sotsiaalkindlustusameti kodulehel on alljärgnev teade:

"Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja abivahendite talituse juhataja Tiia Orlovski sõnul on menetlustähtaegade ületamine põhjustatud ekspertarstide nappusest ning aasta alguses suurenenud töömahust. "

Huvitav - kas vahepeal on töö otsa saanud või on ekspertarste järsku juurde tulnud! 

Küsimus jääb õhku - kas ühe päevaga on võimalik vaadata läbi inimese taotlus ja terviseportaalis olevad andmed, teha nende põhjal meditsiiniliselt põhjendatud järeldused ja koostada otsus?

Tahes-tahtmata tekib kahtlus kas taotlus on siiski läbi vaadatud või tehti otsus eelmiste andmete põhjal?

Üleskutse Teile kallid lugejad! Kui Teil on ka selline juhus, et otsus on tehtud ühe-kahe tööpäeva jooksul andke palun meile teada, kas meili teel aadressil: kutsehaiged@gmail.com või telefonil 55590496 ja 5180837.

Proovime siis teada saada kuidas menetluse tempo nüüd nii kiireks on läinud!

Kui Sul on mure puude raskusastme tuvastamisega saad pöörduda ka meie poole, püüame aidata!

Kontaktandmedleiad meie kodulehelt: https://www.kutsehaiged.ee.

PÄRNU KOOLITUSPÄEVAD

 Tarkus tarviline vara!

Taaskord toimusid meil Viikingis koolituspäevad. Mõlemad päevad olid täis huvitavaid loenguid ja oli paljugi mida kõrva taha panna. 

Väike kokkuvõte:

Meie esimene päev algas Tööinspektsiooni juhtiv- tööinspektor uurija Janika Rõõmuse loenguga, kus saime täiendavat teavet riskianalüüsi vajaduse ja isikukaitsevahendite kasutamise kohta.

Kahjuks juhtus teise ettekandega väike tehniline äpardus ja geenivaramu loengut geenivaramust ja geenidoonorlusest me seekord kuulata ei saanud.  Kuid loeng on salvestatud ja seda saab järele kuulata meie kodulehel olevalt lingilt. Samuti oleme planeerinud järgmistel koolituspäevadel seda videoloengut kuulata-vaadata.

Õnneks oli varakult kohal meie järgmine lektor -  Maarika Mändla Sotsiaalkindlustusameti  KOV-ide nõustamisteenuse Lääne piirkonna juht, kes tutvustas meile lähemalt teenuseid, mida ja mis tingimustel  kohalikud omavalitsused inimestele osutavad. 

Päeva lõpetas juba traditsiooniks kujunenud arvutikoolitus meie raudvara,  Taivo Kurvitsa juhendamisel.

Teist päeva alustasime Sotsiaalkindlustusameti metoodik-ekspertarsti Meris Tammiku loenguga puude määramisega seonduvatest probleemidest. Teema oli intrigeeriv ja tekitas palju poleemikat.

Järgnes kohe taas huvitav loeng PERH-i töötervishoiuarstidelt. Jaanika Sass ja Viive Pille andsid meile videosilla teel ülevaate kutsehaiguse diagnoosimise hetkeseisust ja sellega seonduvatest probleemidest.

Pärast lõunasööki jätkas taas hästi tulisel teemal Eesti Töötukassa töövõime hindamise metoodik Hille Maas. Saime teada palju vajalikku nii taotluste täitmise, kui ka nende hindamise metoodika kohta.

Kõik materjalid paneme üles ka meie kodulehele, nii et kes soovib saab veel slaidid üle vaadata.

Järgnevatel koolituspäevadel teeme väikese ülevaate eelnimetatud teemadest.

Täname veelkord oma lektoreid, kes leidsid aega meie koolituspäevadel osalemiseks!.

Loodame, et siit saame jätkata oma koostööd nii Töötukassa, Tööinspektsiooni; PERH-i töötervishoiuarstide ja ka Sotsiaalkindlustusametiga.

Õhtu lõpetas Eesti Kutsehaigete Liidu juhatuse koosolek, mis läks meeleolukalt üle meie asendamatu tegevjuhi, meie Liidu südame ja hinge -  Tiina sünnipäeva tähistamisega.

Kallis Tiina! 

 Aitäh sulle, et oled meiega oma nakatava energia ja mõnusa huumorimeelega. 

Üks aasta blogiga!

 

Märkamatult on möödunud aasta meie blogimise algusest!

Või siis täpsemalt alustasime 03.01.2023. 

Nagu ikka tehakse aasta möödumisel kokkuvõtteid, nii ka meie vaatame läinud aastale tagasi ja seekord toome välja positiivsemad asjad.

Kõigepealt siis blogi: 

vaatajaid- lugejaid on meil juba üle kahe tuhande 

 levik väljaspool Eestit - meie lugejaid on  21 riigis; üks kaugemaid  on Austraalia.

Kokkuvõte ka meie enda aasta tegemistest:

Eelmisel aastal jõudsime külas käia 14-l ühingul üle Eesti.

Võrus, Põlvas ja Narvas oleme käinud korduvalt nii nõustamas kui ka tutvustavate loengutega kutsehaigetele.

Registreeritud vastuvõtule jõudis eelmisel aastal 174 inimest.

Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahju hüvitise nõudega oleme saanud 14 juhul asutuse või Sotsiaalkindlustusametiga kokkuleppele hüvitise maksmises.

Suur muutus toimus suvel, kui kahjuhüvitised liikusid Sotsiaalministeeriumi haldusalast üle Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Õnneks küll liikusid ka samad tegijad ühest ministeeriumist teise.

Sügisel toimus kolm olulist kohtumist:

 1. SA Põhja_Eesti Regionaalhaigla töötervishoiuarstidega - arutasime kutsehaiguse diagnoosimisega seotud probleeme.

 2. Eesti Töötukassa juhtide ja töövõime hindamise osakonna spetsialistidega - arutasime kutsehaiguse või tööõnnetuse diagnoosiga inimeste töövõime  hindamist;  vaiete ja kontakthindamise küsimusi.

 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõuniku ja Sotsiaalkindlustusameti esindajatega - püüdsime leida lahendusi probleemidele , mis on tekkinud SKA halduspraktika muutusest tulenevalt; mõned probleemid said lahenduse, paljud küsimused aga jäid veel vastuseta. Loodame, et saime vähemalt kivi veerema ja sel aastal saame jätkata ja taastada koostööd.

Aitäh Teile kallid lugejad, jälgijad!

Jätkame ka sel aastal nii lugudega elust enesest kui ka meie igapäevatöö kajastamisega. 

 

 

 

 

  

 

 

Ignorantia non est argumentum – võhiklus pole argument (Spinoza)

 

  Oleme taas kaua pildilt ära olnud! Mitte sellepärast, et meil midagi kirjutada poleks, otse vastupidi  - kirjutada oleks palju, kuid kahjuks ainult probleemidest ja muredest. Aga kõik negatiivne väsitab hullupööra ja siis ei tahagi enam kirjutada...

Oleme palju omavahel arutanud, et miks inimesed annavad välja valeinformatsiooni või edastavad ametlikke vastuseid, mis on täiesti ebapädevad. Ja kas nad annavad endale aru kui palju halba ühest väikesest eksimusest või vale lausest võib tulla?

Esimene juhus elust enesest:

Kutsehaige palub asutuselt garantiikirja, et minna taastusravile Värska sanatooriumi. Firma aga kahtleb kas ikka peab maksma selle ravi kinni. Juhataja  helistab ametiasutusse ja palub teavet statsionaarse ravi hüvitamise kohta. Vastuseks kuuleb ta aga, et need Spaatamised tuleks üldse lõpetada ja ega see ikka õige ei ole, et söögi, magamise ja muud mõnud peab kõik kutsehaigele kinni maksma. Siit teeb ka Juhataja järelduse, et ei maksa ja kõik!

Ainult, et mis seaduse alusel selline seisukoht välja öeldi? Kes andis talle nii suured volitused, et teha uusi seadusi? Ja mida peab nüüd kutsehaige, kellele tõesti on vaja oma tervise tõttu statsionaarset ravi nüüd tegema? Kas anda kohtusse Firma  või see inimene kes sellist infot levitas?

Teine juhus:

Inimesele väljastatakse tõend, et statsionaarne taastusravi on vajalik tema kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse raviks. Inimene kasutabki võimalust ja tasub arve raviasutusele ise, et siis hiljem asutusele esitada. Taas juhtub nii, et endine tööandja ei soovi enam lisakulutusi hüvitada. Vaidlus jõuab kohtusse ja oh imet - nüüd kohtu nõudmisel tuleb hoopis arvamus, et sellele inimesele ei ole üldse taastusravi vaja?

Kuidas saab nii olla et paar kuud tagasi oli taastusravi vajalik ja hiljem siis enam ei olnud? Kas toimus imeline tervenemine või hoopis inimlik eksitus? 

Kas eksimusi põhjustab võhiklikkus või siis lihtsalt pealiskaudne töösse suhtumine? Kas ei oleks ausam tunnistada, et ma ei tea antud probleemi ....

Ja nii jõuame meiegi Põhiseaduse juurde.

§18

Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Seega kui teile tundub, et Teie kutsehaiguse või tööõnnetusega seotud asjaajamiste puhul on Teile liiga tehtud siis saate ikka ja jälle pöörduda meie poole:

Eesti Kutsehaigete Liit

kutsehaiged@gmail.com;

Kas hoolimatus või laiskus?

Seekord jagame lihtsalt oma muret!

Meile tundub, et viimasel ajal on hakanud levima uus ja väga ohtlik nakkushaigus - ergofoobia.

See tõbi on väga nakkav ja levib inimeste seas, kes peavad midagi otsustama või vastuseid koostama. Ravi või vaktsiine selle haiguse vastu ei ole!

Miks me nii arvame?

Ei oska millegi muuga seletada mõnede asutuste töötamise tempot, sest ei taha ju kuidagi uskuda, et tegu on lihtsalt hoolimatuse või suisa tahtliku venitamisega.

Paljudel juhtudel sõltub ühest väiksest aga olulisest arvamusest kutsehaige või tööõnnetuses kannatanu hüvitise maksmine või selle taotlemine. Kutsehaige enamasti  ei tööta ja kahjuhüvitis on tema peamine sissetulek - nagu tööinimesele tema töötasu.

Huvitav, mida teeksid need töötajad kui nende tööandja jätaks ühel kuul töötasu maksmata, põhjendusega, et küll maksame kunagi tagantjärele kui vastava paberi üles leiame.

Samas on tegelikult lausa seadusega kindlaks määratud vastamise tähtajad ja on lahti seletatud ka mõiste -tähtaeg:

Tähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik või ajahetk, enamasti ajahetk (kuupäev, kellaaeg vm), milleks mingi toiming peab olema tehtud või lõpetatud.

Menetlustähtaeg - ehk siis mingi toimingu tegemise tähtaeg

Menetlustähtaega arvestatakse dokumendi saabumise kuupäevast. Kui kõiki vajalikke andmeid ei ole esitatud, siis algab menetlustähtaeg puuduolevate andmete saabumise kuupäevast.

Üldjuhul on menetlustähtaeg 30 tööpäeva arvates taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest. Kuid haldusorgan võib enda määratud menetlustähtaegu oma algatusel pikendada, ent sel juhul peab ta sellest teavitama ka taotluse esitajat.

Kahjuks oleme sattunud olukorda, kus mõnedes asutustes  meie taotlusi menetletakse siis kui tuju tuleb. Ka korduvatele päringutele ei saa vastuseid või siis tulevad ebamäärased vastused, kuigi taotlused on esitatud juba mitu kuud tagasi ja mingit teavet menetlustähtaja pikendamise kohta ei ole.

Palun andke meile teada, kui ka Teie kutsehaiguse/tööõnnetusega seotud taotlused on jäänud ilma vastuseta, ehk saame üheskoos selle mure lahendada.

Meie kontaktid leiate kodulehelt aadressil https://kutsehaiged.ee/;

 

Me ei ole pikal suvepuhkusel!

Kaua sa jaksad peaga vastu seina joosta?

Just selline tunne on meil viimane poolteist kuud olnud, et kogu aeg jooksed täiest jõust vastu seina, aga kasu sellest pole. Pigem saad ise endale peavalu.

Viimasel ajal on kuhjunud suur hunnik probleeme, mis kuidagi ei taha lahendust leida. 

Näiteks:

Täiendavad lisakulutused kõrvalisele hooldusele.

Nimelt oleme rääkinud kutsehaigete lisakulutustest ja sealhulgas ka kulutustest kõrvalisele hooldusele. Samuti soovitanud kutsehaigetel, kellel tõesti on silmaga näha, et vajavad kõrvalist abi,esitada taotlus täiendava hüvitise saamiseks.

Kõrvalise hoolduse raames abistatakse füüsilist pingutust nõudvates tegevustes; puude toomisel jne; söögi valmistamisel; koristamisel; pesu pesemisel; enesehooldustoimingutes; toidupoes käimisel ja toidu koju toomisel; vajadusel arsti juurde viimisel ja muudes hädavajalikes toimingutes.

Väga konkreetne selgitus, mis pärineb ühest vastusest, mille ametnik saatis vastuseks kutsehaige pöördumisele. Aga edasi on läheb asi kätte jaburaks, nimelt on samas vastuses välja toodud alljärgnev:

Vanaduspensioniealistel ei ole võimalik eristada eakusest, üldhaigestumisest ja kutsehaigusest tulenevaid piiranguid.

Huvitav, kui muidu saavad arstid väga selgelt välja tuua kutsealase töövõime kaotuse ja üldhaigestumise ulatuse, siis jääb arusaamatuks kuidas nüüd ei saa hinnata, kas kõrvalabi vajadus on tingitud kutsehaiguse diagnoosiga seotud vaevustest või üldhaigestumisest.

Edasi läheb aga asi veelgi jaburamaks, nimelt väidetakse, et puudest tulenevate lisakulude katteks on määratud sotsiaaltoetus. 

Selleks et aru saada kuivõrd eluvõõras on väide lisakulude katteks olevast sotsiaaltoetusest toon siinkohal välja ka sotsiaaltoetuse määrad vanaduspensionieas isikule

Sotsiaaltoetuse määrad:

• keskmine puue 12,79 eurot kuus
• raske puue 26,85 eurot kuus
• sügav puue 40,91 eurot kuus

Võin oma kogemuse põhjal  öelda, et isegi sügava puude korral ei piisa sellest toetusest vajalike ravimite ostmiseks, ammugi siis veel hooldajale maksmiseks.

Ja et sellest veel on vähe, siis soovitab abivalmis ametnik pöörduda kohaliku omavalitsusüksuse poole, et taotleda hooldajat täisealisele isikule

Ametnik on jätnud aga lisamata, et selline teenus on tasuline. Samuti on siiski paljudel abivajajatel olemas lähedased, kes püüavad töö kõrvalt ka abistamisega toime tulla. Palju lihtsam ja sõbralikum oleks, kui hooldust vajav kutsehaige saaks seadusega ettenähtud kõrvalise hoolduse summa tasuda isikule, kes teda ka tõeliselt hooldab, mitte ei käi vaid kord või paar nädalas juttu rääkimas.

Pidevalt räägivad kõrged riigiametnikud erinevates meediakanalites kuivõrd oluline on, et inimene saaks vanaduspõlves võimalikult kaua elada oma kodus, saades kõrvalist abi ja toetust.

Miks siis ikkagi seda kõrvalist abi ei määrata ja kuidas on kutsehaigel üldse võimalik seda saada kui ekspertarstid ei oska  kõrvalabi vajadust hinnata?