5.2.VÕITLUS TUULEVESKITEGA - EHK KUHU ME KADUSIME.

 

     

"Ma võitlen tõe ja õigluse eest siin lurjuste maailmas. Oh miks küll keegi ei mõista, kui üllas ja rüütellik on minu kavatsus! /.../ Aga ikka ja jälle jooksen peaga vastu seina. "

Kallid blogi jälgijad, peame vabandama, et pole nii kaua midagi postitanud.Kindlasti arvate, et oleme rihma lõdvaks lasknud ja lihtsalt oleme...

Tahaks küll lihtsalt olla ja nautida, aga süda valutab ja pea on muremõtteid täis! Oleme külastanud peaaegu kõiki kutsehaigete ühinguid igas Eestimaa nurgas Kärdlast Narvani ja Võrust Tallinnani  ning igal pool on ikka  ühed ja samad mured:

Inimene saadetakse asutusest minema ilma tema muret ära kuulamata. Palju on solvumist, lootusetuse tunnet, inimene ei tea enam kuhu oma muredega pöörduda ja sageli leiab, et polegi mõtet, nagunii keegi ei aita.  Probleemid ei ole ainult kutsehaigetel, ka puude ja töövõimetoetuse taotlejatel on sama lugu, kõike vähendatakse, leitakse, et kui vedasid pensionini välja, ju siis oled terve ja puuet enam pole!

Miks küll tahetakse kõige haavatavamate pealt kokku hoida? Ehk peaks hoopis kokku hoidma nende ametnike pealt kes inimesi minema tõrjuvad?

 Kui palju jätkub jõudu, et tuuleveskiga võidelda? 

Kõigile neile, kes on alla andmas tahame südamele panna, et mitte keegi teine ei saa Teie õiguste eest võidelda kui teie ise. Ja kui me lööme käega ja oma õigusi ei kaitse on väga lihtne järjest rohkem hüvitisi ja teenuseid koomale tõmmata.

Kuid pidage meeles, et lakkamatult tilkuv vesi uuristab kivisse augu!  Nii et võitleme edasi oma tuuleveskitega, meie oleme endiselt Teie jaoks olemas ja aitame nõu ja jõuga!

Kaunist jaaniööd ja ilusat suve!

5. LOOD ELUST ENESEST

 

 

5.1. E-RIIK ja inimene

 Liis on krapsakas ja tegus pealinna proua, kel aastaid juba omajagu. Oma igapäevaste toimetustega saab ta hakkama, isegi nutitelefonis uudiste lugemise ja sõnumite saatmisega. Liisi lapsed ja lapselapsed elavad Soomes, ehk siis üle lombi nagu tänapäeval moodsalt väljendatakse.

Lapselapsed mõtlesid vanaemale toreda üllatuse välja – tegid talle e-meili aadressi!

Laste mõte oli muidugi tore, aga kõigest sellest tegelikult tuli suur segadus!

Proua Liisile meeldib inimestega rääkida ja otse suhelda, oma e-postkasti kasutamist ta selgeks ei saanud ja ajapikku ununes ka parool. Ega sellest ei olekski midagi juhtunud, kui Liisil poleks vaja olnud ametiasutustega suhelda.

Proua Liisil oli vaja saada ühelt riigiasutuselt tõendit. Taotlus aidati tal ära teha ja e-iseteeninduses ka edastada. Taotlusele sai kirja, et vastust soovib Liis saada oma kodusel postiaadressil.

Liis jäi vastust ootama, ootas ja ootas juba kaks kuud oli möödunud aga vastust ikka veel ei olnud!

Nüüd hakkas proua Liis juba kahtlema, kas tema taotlus ikka sai välja saadetud, ega neid arvutivärke ja häid abistajaid ei saa ka alati usaldada!

Saadi siis uuesti kokku ja vaadati arvutist kõik üle – taotlus oli ilusti välja saadetud, isegi asutuse kinnitus, et kiri on kohale jõudnud oli olemas. Mida aga ei olnud oli vastus!

Proual oli vastusega natuke kiire ka, sest sellest sõltus tema sissetulekute suurus. Seega saadeti asutusele meeldetuletus. Ja oh imet! Juba järgmine päev tuli abistajale teade, et tõend on 10 päeva eest väljastatud proua Liisi meiliaadressile.

Tore lugu!!! Kuidas küll pidi vanaproua teadma, et tema meiliaadress, mida ta ei kasuta elab netiavarustes oma elu?

Huvitav kui palju selliseid teateid hõljub kusagil pilves, mida inimesed kunagi kätte ei saa!

Sel korral sai inimene siiski oma tõendi läbi suurte sekelduste ja arusaamatuste kätte, tänu oma südikusele. Aga kui palju on neid, kellel jäävadki olulised teated riigiasutustest saamata?

Selle loo moraal:

1.    Kontrolli alati üle, et riigiga suhtlemisel oled taotlusele kirjutanud, kuidas soovid vastust saada

2.    Kui sa ei kasuta e-meili kirjuta ka taotlusele: EI KASUTA MEILIAADRESSE.

3.    Taotluse menetlemise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva, seega märgi endale taotluse esitamise päev üles ja kui kuu aega on möödunud helista ja uuri kuhu sinu vastus on saadetud.

Samas tekitas see lugu ka küsimusi :

1.    Kuidas on võimalik, et vastus saadetakse meilaadressile, mida taotleja ei ole esitanud?

2.    Miks ei arvestatud taotleja sooviga saata kiri postiaadressil?

Oma suures e-iseteeninduse vaimustuses ei tohiks ära unustada INIMEST!

Ärme risusta netiavarust kirjadega, mis iialgi saajani ei jõua!

Kõik meie hulgast pole kaugeltki valmis kogu oma elu arvutis elama. Meie vanem põlvkond tahab ikka jätkuvalt päris elu ja reaalseid vastuseid, mis päriselt ka kohale jõuavad.

 

4.2. EDASI MÖÖDA KOLGATA TEED

 

4.2 Mis on heaolupakett?

Meile räägitakse, et püüdke mõelda positiivselt, leidke midagi head ja toredat igas päevas siis on ka tervis ja üldine enesetunne parem!

Usun, et kõik või siis enamus meist tahaks seda nõuannet järgida, kuid kahjuks osutub see järjest keerukamaks.

Uus suur kivirahn Kolgata teel on nn sanatoorne taastusravi ehk siis kompleksne statsionaarne taastusravi. Tundub ju väga lihtne, kui tervisekahjustusega inimesele on ette nähtud statsionaarne või ambulatoorne taastusravi ja raviarst seda kinnitab peaks ju kõik korras olema! Kahjuks on aga järjest enam asutusi, kes leiavad, et tegemist on nn „heaolupaketiga“ ja ei suuda aru saada miks peab tööandja maksma kinni söögi ja ööbimiskulud. 

Huvitav kas keegi neist on proovinud käia statsionaarsel taastusravil ilma söömata ja ööbimiskohata?

Meie igatahes ei oska välja mõelda kuidas see võimalik on! Kui keegi teab võiks jagada kogemusi!

Kurb on kogu selle asja juures veel see, et tööandja on nõus maksma taaskord advokaadile kopsakat tasu, kuid oma endise töötaja tervisemuredest kuulda ei taha.

Kõik endast lugupidavad sanatooriumid on oma nime juba ammu muutnud rahvusvaheliselt kõlavaks SPAAks, kuid raviprotseduurid on endiselt olemas ja järjest paremal tasemel.Ravi on intensiivne, kuni neli raviprotseduuri päevas ja ausalt ma ei kujuta ette kuidas siis veel jõuaks mõelda kojusõidu või näiteks söögitegemise peale.

Ja tegelikult on tööandja  huvides, et kahjuhüvitise saaja tervis püsiks stabiilsena ja ei halveneks, vastasel juhul suureneks ju igakuune hüvitis.

Heaolupakett on nädalavahetuse lõõgastuspakett – mis ei sisalda raviprotseduure.

Ja üks kurbnaljakas juhtum veel antud teema juures – koos statsionaarse taastusraviga kuulub hüvitamisele ka sõidukulu.

Üks asutus leidis aga , et hüvitab sõidukulu raviasutusse, kuid tagasitulekut ei hüvita! 

Imelik, kas siis inimene pidigi sinna elama jääma või siis sai nii terveks et kõndis jalgsi 60 kilomeetrit?

Pane tähele:

1.  Kompleksne statsionaarne taastusravi kuulub hüvitamisele juhul kui see on vajalik Teie kutsehaigusest/tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse raviks.
2.   Tööandjale arve esitamisel tuleb arvele lisada ka raviarsti tõend, milles on välja toodud, et saadud ravi on seotud kutsehaigusest/tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusega.
3. Tööandja hüvitab sõidukulud esitatud kuludokumendi alusel (bussipilet, kütusearve).

Kui tekib probleeme taastusravi või sõidukulude hüvitamisega pöördu Eesti Kutsehaigete Liidu poole.

Kontaktid leiad kodulehelt: https://kutsehaiged.ee/kontakt/;

4. EDASI MÖÖDA KOLGATA TEED

 

4.1. Ei eksi ainult need, kes midagi ei tee.

Kui kutsehaige on oma Kolgata teel jõudnud niikaugele, et tal on tekkinud õigus hüvitist nõuda, siis nüüd läheb lugu veel keerulisemaks.Nimelt selleks, et kahju hüvitamist nõuda peab ju ka kahju suuruse kindlaks tegema, ehk siis välja arvutama. Ennekõike on vaja, et saaks tuvastatud kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud töövõime kaotuse ulatus (protsentides).

Kahjuks tuleb välja, et selle olulise tähtsusega tõendi saamine on äärmiselt vaevarikas nagu võib alljärgnevast loost välja tulla:

Lainel oli tuvastatud Töötukassa otsusega puuduv töövõime ja selleks, et teada saada töövõime kaotuse ulatust tegi ta taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Läks mööda poolteist kuud ootamist ja vastus oligi käes: Ekspertarsti arvamuse kohaselt oli Lainel kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus 40% ja kogu töövõime kaotus 50%.

Kuidas on võimalik, et puuduva töövõimega isikul on kogu töövõime kaotus ainult 50%?

Eksimine on inimlik ja ma olen alati olnud arvamusel, et ei eksi ainult need, kes midagi ei tee! Õnneks oli Lainel tubli nõuandja ja täiendava päringu peale said ka töövõime kaotuse ulatused paika.

Me polekski seda lugu jutuks võtnud, kuid kahjuks tekkis oluline muutus senises tööpraktikas.

Nimelt ei ole enam võimalik taotleda kutsehaiguse kaotuse ulatuse uut ülevaatamist või küsida teise ekspertarsti arvamust. Lihtsalt keegi kuskil otsustas nii ja ongi kõik.

Tegelikult on neid juhtumeid kus korduvpäringu peale on kutsealase töövõime kaotuse ulatus muutunud  olnud eelnevalt päris mitmeid.

Mida peaks nüüd inimene tegema, kui ta leiab, et tema kutsealase töövõime kao ulatust ei ole õigesti hinnatud?  

Ainus võimalus on pöörduda kohtusse, kuid kahjuks on kohtumenetlus väga aeganõudev.

Võib ju küsida, et miks see protsent üldse nii oluline on? Arvutage oma hüvitis täies ulatuses välja ja ongi kõik korras.

Praktikas selline meetod ei toimi. Ükski tööandja ei ole nõus hüvitise maksmist isegi kaaluma, kui ei ole tuvastatud töövõime kaotuse ulatust kutsehaiguse tõttu.

Siiski usume, et saame koostöös ametnikega selle kivirahnu teelt eest ja põhjendatud korduvpäringud saavad taas rohelise tule.

Kindlasti anname sellest ka blogis teada!

3.3. TILK METT TÕRVAPOTIS

 

Väljas kisub vägisi kevadeks ja õnneks on ka meil mille üle rõõmustada. Need on tõesti väikesed võidud üleüldises võitluses, aga seda enam teevad südame soojaks.

Nimelt on kahjuhüvitise taotlemisel enamasti asutustel kombeks võtta esindajaks nimekas vandeadvokaat ja maksta talle kopsakat honorari, selle asemel, et näidata üles hoolivust oma endise töötaja suhtes. Lõppkokkuvõttes tuleks ehk mõnikord isegi odavam maksta igakuulist hüvitist kui kohtukulusid, viiviseid, moraalset kahju ja veel ka hüvitist.

Ja siis on eriti tore kui leiad selle tilga mett, mis päeva magusaks teeb!

Nimelt, kui satud kokku tööandjaga, kes on valmis arutama kahjuhüvitise saaja õigusi ja lõpuks leiabki võimaluse maksta oma endisele töötajale hüvitist. Sel aastal on olnud kolm sellist juhtumit ja tahaks väga neid tööandjaid tunnustada.

Üks võit on meil ka tänu meie koostööpartnerile Unilaw õigusbüroo juristile Mihkel Nukkale. Nimelt jõudis lõpule üks pikk ja keerukas kohtuasi hüvitise nõudes ja tööandjat kohustati maksma nii kohtukulud, viivis, mittevaraline kahju kui ka kahjuhüvitis.

Ainult, et kui tilk tõrva rikub meepoti, siis kas tilk mett teeb tõrvapoti maitse paremaks?

Nii väga tahaks loota, et tööandjad hakkavad lõpuks aru saama, et juhul kui nende endisel töötajal on välja kujunenud kutsehaigus, siis see ei ole pelgalt viimaste aastate jooksul tekkinud. Paljud tööandjad leiavad, et kui nad on viimasel ajal oma asutuses oluliselt oma töötingimusi parandanud siis justkui varasemaid raskeid töötingimusi poleks olnudki.

Loodame, et aasta algul kehtima hakanud seadusemuudatus, millega töötervishoiuarstidele on antud suuremad õigused, aitavad varakult avastada ja ka ennetada kutsehaigestumist.

Seega lootusrikkalt kevadele vastu!

3.2 VAHEPALA. TAAS PÄRNUS

 

Kutsehaigete lugudega ei saa veel edasi minna, kuna vahepeal on taas EKHL nõustamispäevad. Nagu ikka tekib palju emotsioone ja mõtteid kui inimestega otse kohtuda.

Kõige suurem mure, mis kõlama jäi on bürokraatiaga toimetulek. Tihtipeale oleneb mõnest üksikust nüansist kas sul jääb alles puude raskusaste või töövõime vähenemine. Samuti on palju asju, mida inimesed ei tea või ei ole julgenud küsida.

Üks sellistest on sotsiaalne rehabilitatsioon. Meie üllatus oli suur kui avastasime, et rehabilitatsiooniteenusele kehtivad eri asutuses erinevad reeglid. Töötukassa lubab rehabilitatsiooniteenust ka töötamise korral, samuti viitab, et puuduva töövõimega tööealine saab rehabilitatsiooni Sotsiaalkindlustusametist ka siis kui ta töötab: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/vahenenud-toovoimega-inimestele/tooalane-rehabilitatsioon;

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel  ei ole otsesõnu välja kirjutatud, mis tingimustele peab puuduva töövõimega vastama kui soovib rehabilitatsiooniplaani: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne-rehabilitatsioon/too-ja-pensioniealiste-sotsiaalne-rehabilitatsioon;

Kuid hiljuti tabas mind suur ebameeldiv üllatus kui puuduva töövõimega inimesele keelduti rehabilitatsiooniteenusest just seetõttu, et ta töötab!

Meie arvasime ikka, et rehabilitatsioon ongi selleks, et naasta tööturule ja tulla oma eluga toime!

Oleme valimiseelsel nädalal kohtunud erinevate erakondade esindajatega ja loodan, et igaüks sai selgust keda valida.

Täna on  valimiste päev. Loodan, et kõik on jõudnud valima ja teevad valiku oma parema äranägemise järgi, mitte aga poliitikute tühje lubadusi kuulates.

3.1. VAHEPALA - KES VÕI MIS ON ON EESTI KUTSEHAIGETE LIIT JA MILLEGA SEAL TEGELDAKSE?

 

Meie lood elust enesest lähevad küll edasi, sest jõudsime alles esimese komistuskivini, ehk siis kutsehaiguse diagnoosimise ja töövõime hindamise juurde, kuid enne kui jätkame lugudega tahaksime veidi ka oma taustast rääkida.

Oleme oma blogis mitmel korral viidanud Kutsehaigete Liidule. Arvame, et peaksime ka täpsemalt selgitama, mis asutus see selline on ja millega seal tegeldakse.

Kutsehaigete Liidu asutajaks olid kolm ettevõtlikku ja tublit eesti meest – Erich Poll; Aleksander Nukka ja Paul Leppoja. Tänu nende eestvedamisele ja entusiasmile koondusid kutsehaiguse või tööõnnetuse diagnoosi saanud isikud ja moodustasid mittetulundusühingu - Eesti Kutsehaigete Liidu.

Selle ühingu peamine eesmärk oli ja on ka praegu aidata inimesi, kes on saanud töötamisel tervisekahjustuse ja jäänud ilma oma sissetulekust.

Ma isegi ei oska ette kujutada kui raske neil võis algusaastatel olla – kõik tuli ju algusest peale endale selgeks teha, kuidas arvestada hüvitist, millistest õigusaktidest lähtuda jne. Siinkohal peab ära märkima, et mitte kellelgi neist ei olnud kõrgharidust, ega ka juriidilisest haridust või vastavaid teadmisi. Kõike tehti oma kogemustele lähtudes ja parema äranägemise järgi, tihti ka näpuga seadustest järge ajades ja ametiasutuste uksi kulutades.

 Kutsehaigete Liidu pikaaegse juhatuse esimehe Aino Muru juhtimisel kujunes asutusest paik kus tõeliselt hooliti inimesest ja aidati hädasolijat. Aino kohta öeldi tihtipeale „ ema Teresa“ – suure südame ja hea huumorisoonega naine!

Suur ja sügav kummardus ja tänu Teile!

Praeguseks kuulub Eesti Kutsehaigete Liitu viisteist maakondlikku ühingut. Liidu juhatuses on kuus liiget.

Eesti Kutsehaigete Liidu priorideedid on:

1.  tõsta inimeste teadlikkust oma õiguste ja kohustuste suhtes;
2.  teha ettepanekuid ja rääkida kaasa õigusloomes;
3.  juriidiline ja sotsiaalne nõustamine.