TÕDE JA ÕIGUS

 

 Oleme juba oma blogis kajastanud vandeadvokaatide palkamist tööandja poolt selle asemel, et oma endisele töötajale hüvitist maksma hakata. Aga nüüd üks veidi kurioossem juhtum.

Olgu meie kutsehaige nimeks Mari.

Marile on kohtuotsusega välja mõistetud igakuuline hüvitis kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tõttu. Kuid lisaks igakuulisele hüvitisele on õigus saada ka hüvitist täiendavate kulutuste ehk nn lisakulutuste eest, mis on seotud kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse raviga. Kahjuks juhtus hüvitise väljamõistmisel nii, et Mari esindaja ei taotlenud lisakulutuste väljamõistmist ja kohtuotsusega ei ole asutusele seda kohustust pandud. 

Seega iga kord kui Mari käib statsionaarsel taastusravil peab ta asutusega võitlema, et lisakulutuste hüvitist saada. Asutus, kes vastutab hüvitise maksmise eest teeb  kõik, et maksmisega viivitada, nõuab alatasa täiendavaid dokumente ja selgitusi – ilmselt lootes, et Mari väsib ja kõik sinnapaika jätab.

Kuid meie Mari ei ole allaandja tüüp, ta otsib abi ja esitab lisakulutuste hüvitise nõude kohtusse maksekäsu kiirmenetlusse. Kohus mõistab Marile statsionaarse taastusravi kulud välja ja asi peakski nagu olema lahendatud, kuid kaugel sellest.

Järgmisel aastal hakkas sama jama uuesti pihta. Taas asutus keeldub maksmast ja jälle uus kohtumenetlus.

Nüüd juba kolmas aasta ja kolmas kord, kus asutus ei ole lisakulutusi hüvitanud – kas jälle kohtusse?.

 Ilmselt ei jäägi Maril muud üle kui uuesti kohtusse pöörduda.  

Tõde on see, et Maril on õigus lisakulutuste hüvitamist nõuda aga kas asutusel on õigus alati viivitada ja kõrvale põigelda maksmisest?

Tekivad küsimused:

1.     Miks tahab asutus maksta täiendavaid kohtukulusid pluss lisakulutusi? Ehk oleks siiski lihtsam ja kasulikum kohe Marile lisakulud hüvitada.

2.    Kas on mõistlik kohut pidevalt koormata sisuliselt ühe ja sama probleemiga?

Selle loo moraal:

1.    Kui taotled esmakordselt kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahju hüvitist kontrolli üle, et kindlasti oleks juba esmases pöördumises kirjas lisakulutuste nõue.

2.    Kõige parem on, kui välja on toodud nimeliselt kõik lisakulutused, mis on võimalik taotleda, isegi juhul kui praeguses olukorras neid kulutusi seoses kutsehaigusega ei ole.

Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahjustuse raviks kuuluvad hüvitamisele alljärgnevad lisakulutused:

1.    Retseptiravimid

2.    Abivahendid

3.    Sõidukulud raviasutusse ja tagasi (arsti juurde; taastusravile)

4.    Ambulatoorne taastusravi 14 päeva või kompleksne statsionaarne taastusravi 10 päeva

5.    Kulutused kõrvaliseks hoolduseks.

Lisakulutused kuuluvad hüvitamisele üksnes juhul kui need on seotud kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud tervisekahjustuse raviga ja nende vajadust ja näidustust on kinnitanud raviarst.